Müüsleri küla oli asustatud juba muinasajal, millest annavad tunnistust mitmed riikliku kaitse alla kuuluvad kivikalmed ja sõjakalmed. Müüsleri külast on leitud vallasmälestisi ehk irdmuistiseid.

Esimesed kirjalikud teated küla kohta pärinevad Järvamaa 1564.a vakuraamatust, kus eksisteerivad kaks küla: Karevere (Karriver, Karrifer) ja Sainal (Soeinell). Nende külade ajalugu on seotud Müüsleri mõisaga, sest nad kuulusid mõisale. Mõisa ajaloo kohta pärinevad esimesed andmed 1623. aastast. Eestipärase nime Müüsleri sai mõis selle omaniku nimest (Cord Meuseler) mugandatuna eesti keelde. Meuseleri valitsemisaega langeb mõisa rajamine.

1860.a asutati Müüsleri vallakool. Kool on asunud mitmetes ruumides, s.h. ka Müüsleri mõisahoones kuni selle hävimiseni 1941.a lahingutes. Müüsleri kool suleti lõplikult 1972. aastal.  Müüsleri mõisa juures oli suviti lasteaed.

Müüsleri Raamatukogu Selts rajas 1927.a Müüsleri mõisahoonesse raamatukogu. Raamatukogu likvideeriti 1940.a. 1970-ndatel aastatel töötas Müüsleris Ämbra külaraamatukogu laenutuspunkt, mis suleti 1982.a. Piirkonda hakkas kuni 1992.a.-ni teenindama raamatubuss.

Müüsleris toimus Vabadussõja käigus lahing, kus otsustati Järvamaa saatus. 1934.a. püstitati võiduka lahingu tähistamiseks mälestussammas. Mälestussamba  avamisel osales teiste seas Konstantin Päts ja pealtvaatajaid oli umbes 5000. Mälestussammas taastati 1988. aastal.

Eesti Vabariigi ajal tegutses Müüsleris palju seltse. Need olid Müüsleri Raamatukogu Selts (asustatud 1927.a),  mille juures tegutses ka 1936.a loodud spordiring; Müüsleri-Köisi-Kahala Maanaiste Selts; Müüsleri-Köisi Maanoorte Selts; Esna Vabatahtlik Tuletõrjeühing ehitas Müüslerisse 1938.a pritsikuuri, koos käis laulukoor. Kõik need seltsid ja ringid likvideeriti 1940. aastal. Nõukogude aastatel külas seltse polnud, seltsielu oli seotud ainult kolhoosipidudega.

1948.a asutati Müüsleris esimesed kolhoosid. 1948.a ühinemiste teel asutatud “Oktoobri” kolhoosi järglaseks oli alates 1991.a põllumajandusühistu “Peetri” (nüüd AS Peetri Põld ja Piim).